1. Kuidas tekkis mõte luua või taastada Meriküla?

Siinset mereäärset kanti on Merikülaks kutsutud juba pikemat aega ja kohalikud inime-sed on seda külanime kasutanud juba mitu aastakümmet. Eks see oma küla loomise mõte meis kõigis vaikselt oli küpsenud ja seda rohkem, mida suuremaks paisus lähikülade elanike arv.

Täpsustan, et tegemist ei ole küla taastamisega vaid tänapäeva mõistes uue küla loomisega, mida toetavad nii ajaloolised allikad, küla geograafiline iseloom kui ka kauaaegsete ja uute külaelanike soovid.
​Sisuliselt on tegemist olemasoleva loomuliku asumkonna piiritlemisega ​ning selle kujundamisel on arvesse võetud rahvastiku ruumilist paiknemist ning kohalikku looduslikku eripära.
Sel teemal pöördusime vastavate asutuste poole esimest korda juba 8 aastat tagasi ja

tasapisi asju ajades ja naabreid kaasates on protsess nüüd lõpusirgele jõudnud.

Mõte kasutusel olev külanimi ka ametlikuks vormistada tekkis mitmel Muraste küla põhjaosa elanikul juba rohkem kui 10 aastat tagasi. Kogukonna koondumise eesmärgil sai 2009. aasta kevadel loodud ka Meriküla juttude blogi ja samanimeline naabrivalvesektor.

Blogis esmalt kajastasime toonase piirivalvekooli ja Tilgu tee laiendusplaanidega seotud detailplaneeringute infot, aga kajastatud on ka kõike muud, mis siinse kandi inimesi kõnetanud ja huvitanud. Juba detailplaneeringu mõistlikkuse piires ohjamisega tekkis meie kandis ja ka mõnede Romantiku kandi inimestest initsiatiivgrupp, kes oma seisukohti külas plaanitavate suurarenduste kohta avaldasid. Tänaseks teame, et meie külla valitsuse poolt plaanitu pole täies mahus ellu viidud ja osalt oli sel teene meie kohalike inimeste algatusel ja hea tulemus rajas teed ühtse kogukonnatunde tekkele.

2017. aasta kevadel ühinesid uue küla moodustamise ideega ka Romantiku tänava kandi mõned elanikud, kes ammu tehtud algatusega ühinesid ja niiviisi saime laiema toetuse meie ideele.

Esitasime 2017. aasta suvel ka konkreetse ettepaneku külapiiri kulgemiseks ja senisele klindialuse piirkonna alale lisandus ka metsaalune Suurupi külast, kuhu viimase 10 aasta kinnisvaraarendused pole veel jõudnud ja teiselt poolt lisandus kogu Tilgu teega seotud kinnistute grupp kuni Rannamõisa küla piirini.

Elanike huvi külast tekkiva kogukonnatunde vastu on suur, 2017. aasta mais korraldatud küsitluste järgi saime üle viiekümne kinnistuga seotud omanikult või elanikelt nõusoleku ja seega üle 250 siinset elanikku oli uue küla loomise ettepanekuga nõus.

2. Millised on siinsed külaelanikud, kes seda mõtet ja ideed endas kandnud ning jaganud?

Siinses piirkonnas on inimesi, kes siin elanud rohkem kui 40 aastat, on neid, kes mäletavad veel aegu, kui veel piirivalvekooligi polnud. Ja on neid, kes alles 5-10 aastat tagasi siia elama sattunud, paljud seoses oma töö või esivanemate pärandi kaudu. Mitmed noored on siinkandis ette võtnud vana kodukoha taastamise.
On elanikke, kes elavad vahetult mere ääres, endistel talualadel, aga valdava osa elanike õued ei küündi mereni, mere ääres aga meeldib paljudel käia.

Samuti on palju neid, kes soovivad siinset looduskeskkonda võimalikult palju säilitada ja hoitakse silma peal ka kohalikul looduskaitsealal. Meie elukeskkond on seni valdavalt jäänud puutumata suurtest kinnisvaraarendustest sarnaselt mõnele lähedal asuvale piirkonnale, nt klindipealsel ja Suurupi külas, eks seepärast rohkem kui 15 aastat tagasi looduskaitseala sai ka moodustatud, et looduskooslused ei satuks arendusteeuste surve alla.

Meie kandi elanikud hoolivad väga siinsest loodusest ja mereääre avatuna ja puhtana hoidmisest, see meid on ühendanud juba palju aastaid.

3. Miline on Meriküla loomise eesmärk?

Asustusüksuse moodustamise eesmärk oli ​tingitud reaalsest elust ja loodava küla paiknemisest. Tegemist on tupiktee äärse piirkonnaga, millest osa kuulus Ilmandu, osa Muraste küla alla, kuid Murastega puudub ​​tegelikult otsene ühendustee.

Nagu eelpool sai mainitud, küla loomise eesmärgiks oli eelkõige kohaliku kogukonnaala selgem piiritlemine ja külast tekkiva kogukonnatunde elluäratamine. Ilmselt ka selle protsessi järgselt külaseltsi loomise mõtte taasavamise juures olid samad inimesed, kes siinse kandi probleemidesse sekkumisel on juba varemgi tegutsenud ja nüüd ka uue küla loomisel initsiatiivi näidanud.

Siinset kanti on üle sajandi erinevalt nimetatud - Meriküla, Mereküla, Merikülli, Mercylliks jms. Nimede eri variandid ja muutumine läbi aegade näitab siin elanud inimeste rohkust ja mitmekesisust, aga kõik nimed viitavad sellele, et on olemas kant, mis asub mere ääres ja ühtlasi klindi serva all.

Küla loomise eesmärgiks oli ka loodusliku eripära järgimine, mille tõttu kohalike elanike tõmbekeskuseks ei ole mitte Muraste keskus ja ka mitte Ilmandu keskmega seotud alad. Võin enda kohta öelda, et ma oma õuest jala võin tõesti Muraste küla poodi 20 minutiga jalutada, aga kui vaja lapsed autoga kiirelt lähimasse kooli viia, siis kummalisel kombel on hoopis Tabasalu kool meile lähemal. Ka on olnud juhuseid, mil pääste- ja kiirabiautod on Muraste või Ilmandu külasse väljakutsel Tilgu tee ristmikust mööda sõitnud ja sellega seoses abi saabumine on viibinud. Uus külapiirkond oleks lihtsalt ka praktilisem aadressidega seonduvates andmekogudes.

Küla loomisega seotud tulevase seltsi eesmärgiks on ka siinse kandi kaitsmine igasugu suurte kinnisvaraarenduste eest. Kahjuks või õnneks on klindialuse ja Tilgu tee arenguga seotud suurimad arendused olnud riigi eestvedamisel ja seetõttu on keskkonna mõjutamise teemad olnud pidevalt ka keskkonnaministeeriumi luubi all, aga õnneks pole kõike plaanitut ellu viidud. Eraomanike poolt algatatud uusi suurarendusi meie kandis praktiliselt ei ole ja plaanitavad ei ole realiseerunud.

Olen mõned aastad tagasi ka Muraste külaseltsi juhatuse liige olnud ja lihtliige siiani. Ettevõtlike külaelu eestvedajate ees võtan mütsi maha ja seltsi lihtliikmena elan nende tegemistele kaasa, eriti kui teemaks on olnud siinse looduskaitseala ja looduse kaitsmine (nt üheskoos valla ja päästeametiga sai mõned aastad tagasi korjatud naftareostust rannas). Samas adun, et suure küla prioriteedid on veidi teised kui meie kandi inimestel ja seetõttu tuli meil endil oma kandi teemad käsile võtta ja meie endi jaoks esikohale seada.

Ühised külateemad on meil ka igapäevasemad - õpilaste ühistransport, teede hooldus ja (mitte)valgustatus, endise piirivalvekooliga seotud arendused, erinevate uute kraavide rajamisega seotud probleemid, mereäärse klindi pidev varisemine, ümbruse koristus prahist ja reostusest, massiliste suvitajatega seotud kitsakohad, turvalisus jpm.

4. Facebookis samal teemal kajastuse juures tuldi välja arvamusega, et uue küla loomisel soovitakse mere äär täis ehitada ja piirata vaba ligipääsu merele. On neil väidetel alust?

Ma küsiks vastu, et millise Eesti riigi kohaliku omavalitsuse ja riigi poolt toetatud uue mereäärse küla loomisega on kaasnenud ranna täisehitamine ja on piiratud läbipääse merele? Imestasime, kuidas on võimalik kohalikku algatust niiviisi tõlgendada? Hirm on asjatu.

Õnneks on selliseid seisukohti avaldanud vaid 3-4 inimest Facebookis ja ma olen nendega sel teemal otse suhelnud ja on maha rahunetud, et tõesti Meriküla loomise eesmärgil ja mere äärde juurdepääsu probleemidega puudub otsene seos.

Neile, kes ehk samas suunas ebakindlust tunnevad ja ei ole oma seisukohti välja öelnud, võin rahustuseks selgitada, et osalt mõistan neid hirme. Eks üle Harjumaa ja ka meie enda valla naaberkülades on seni olnud probleeme mere äärde ligipääsuga ja mingis mõttes nende probleemsete teemade meenutamisel esmapilgul hirmud tekivadki. Samas mere äärde juurdepääsu teema on probleem üle valla ja mitmes kohas ka üle Eesti, aga võin käsi südamel kinnitada, et meil klindi ja mereääre vahelisel alal on juurdepääse merele päris palju ja ka meiega seotud rannajoonel on kallasrada igal pool läbitav, suurimad tõkked on looduslikud. Ehk vaid kõrgvee ajal tuleb ümber paari hoovi kõndida, aga neid olukordi on väga harva.

Samas külaseltsi üheks eesmärgiks on kallasraja, merele ligipääsude ja ka praeguste matkaradade kõigi jaoks vabana hoidmine, sest enamik meist neid radu ise ju kasutab, enamiku siinsete külaelanike koduhoov ei ole mere piiril.

Samas tuleb meil ka vastupidiselt eelöeldule olla ettevaatlik, et (turistide) massidele vastu astuda selleks, et mere ääres puhkajatest ei jääks palju prahti järele, Muraste vaateplatvorm oleks ohutu ja korras, liivarannad inimeste jaoks sobilikud, autod ei pääseks "ratastega vette", peetaks kinni Tilgu tee kiirus-, ja parkimispiirangutest ja ei tekiks soove siiakanti ehitada suuri parklaid. Sellega seoses on tööd palju, aga me ei hakka ühegi külalise siinviibimist piirama.

Ka on üks meie suurimaid muresid klindiäärse tee seisund, et seda liialt üle ei koormataks ja mõni lõik sellest alla merekaldale ei variseks. See on meie sõidukite jaoks ainukeseks ligipääsuks ja iga seda teed läbiv koormaga raskeveok viib meie tee varisemisele aina lähemale. Meri ja pinnaseveed lagundavad klinti juba piisavalt, inimtegevuse mõjud tuleb viia miinimumini. Selles osas on vallale ja maanteeametile juba ka ettepanekuid saadetud.

Looduskaitsealal reeglite rikkujate suhtes on meie osalusel ka algatatud väärteomenetlusi ja sel teemal kavatseme oma kanti ka edaspidi kaitsta.

Ka oleme valmis koostööks nii Muraste, Suurupi kui ka Ilmandu külade seltsidega ja samuti oleme avatud koostööks vallaga Tilgu sadamaga seotud arenduses. Me ei ole muutuste vastu, me soovime, et muutused oleks kooskõlas siinse keskkonnaga. Ka Tilgu sadama jahtklubi ja kõikide teiste siinse kandi MTÜ-dega oleme avatud suhtlema ja koostööle, küla loomise eesmärgiks kindlasti ei ole igat sorti piiride seadmine. Ka Harku valla jaoks soovime olla head partnerid.

Kurva muigega lugesin 2017. aastal FB-s avaldatud sildistavaid kommentaare, kus siinseid elanikke peetakse "miljonärideks", mereäärse kinnimüürijateks ja padukinnisvaraärikateks. Siinne kant on eelkõige meie kodu ja meie tegevuse eesmärgid on sellest kantud.

Küla loomise ja sellega seotud külaseltsi loomisel võtsime ka vastutuse siinse kandi heaolu eest ja ka selle eest, et meie külalistel oleks siin hea olla ja nendel oleks tagasi oodatuna ka respekt siinsete elanike ees.