Siia kogume küla kohta ajaloolist infot.
Harku vallas on Meriküla halduskorralduslikult kõige noorem küla, loodud aastal 2018.
Allpool kokkuvõte Andrus Saliste koostatud teksti põhjal, kes avaldas postituse sellest Facebookis augustis 2021:
Küla on loodud 2018. aasta talvel haldusüksusena klindialusel territooriumil, Tilgu tee ääres asuvate elanike soovidest lähtuvalt Ilmandu, Muraste ja Suurupi külaosadest. Küll mitte taotluslikult aga tänu kitsale maalapile ja välja kujunenud elupaikadele justkui pikk ridaküla, mida ühelt poolt ääristab meri ja teisalt klint, mitmekümne meetri kõrguse paeseinaga (kuni 21 meetrit kõrge).
Külanimi on tekstina tuvastatavalt kasutusel juba 1584. aastast nimega Merekül by, 1615 Märrekylleby.
Meriküla suurtalu on vana sajandeid ja asunud just Meriküla piires. Aga nii nagu ka paljude teiste Eestimaa külade puhul, on ka siin suurtaluna oma nime külale andnud.
Meriküla/Mereküla suurtalu on olnud jõukas talu ja sealse suguvõsa Meriküllide esindajad teinud tegusid nii siinses piirkonnas kui ka Keila kihelkonnas laiemalt. Legendi järgi Viikingitest pärinev suguvõsa on saanud omale esindussümboolika, aga otsimas ka jälgi sugupuu tekkimisest ja kohti, kus esiisad/-emad tegusid tegid. Vanim esiisa Merrekülla Jürrio n sündinud 1642. aastal. Et nendesse lugudesse värvi juurde saada, tasub otsida üles siin vallas elavad järeltulijad ja hea jutusoone peale saades seda ajalugu järgi pärida.
Teadupärast oli ja on rannikuala ajalooliselt alati kõrgendatud tähelepanu all. Nii leiti üle-eelmisel sajandil Tsaari-Venemaal aga ka nõukogude ajal. Rannikut tuli kaitsta ja sellest ajast on jäänukeid siiani näha.
On alles Peeter-Suure Merekindluse helgiheitja idapoolne varjend kui ka rannikukaitseks rajatud kaitsekraavid betoonist laskepesadega. Nõukogude ajast säilinud piirivalvetorn ja relssidel liikuva hiigelsuure kaarleegiga prožektori varjend. Täna on märgata kuidas lagunemisjärgus hooned loodus üle võtab.
Mitte kaugel Tilgust Suurupi suunas asus natuke rohkem kui sajand tagasi paemurru sadam. Tänasel päeval veel aimatav sadam pakkus võimalust viia välja paeplatsil asuvast paemurrust murtud ehitusmaterjale nii Tallinnasse kui ka kaugemale. Teekonnale paemurrust toonase sadamani on ka tegevusele viitav Kivivabriku talukoht.
Artikkel ootab täiendusi!
Allpool kokkuvõte Andrus Saliste koostatud teksti põhjal, kes avaldas postituse sellest Facebookis augustis 2021:
Küla on loodud 2018. aasta talvel haldusüksusena klindialusel territooriumil, Tilgu tee ääres asuvate elanike soovidest lähtuvalt Ilmandu, Muraste ja Suurupi külaosadest. Küll mitte taotluslikult aga tänu kitsale maalapile ja välja kujunenud elupaikadele justkui pikk ridaküla, mida ühelt poolt ääristab meri ja teisalt klint, mitmekümne meetri kõrguse paeseinaga (kuni 21 meetrit kõrge).
Külanimi on tekstina tuvastatavalt kasutusel juba 1584. aastast nimega Merekül by, 1615 Märrekylleby.
Meriküla suurtalu on vana sajandeid ja asunud just Meriküla piires. Aga nii nagu ka paljude teiste Eestimaa külade puhul, on ka siin suurtaluna oma nime külale andnud.
Meriküla/Mereküla suurtalu on olnud jõukas talu ja sealse suguvõsa Meriküllide esindajad teinud tegusid nii siinses piirkonnas kui ka Keila kihelkonnas laiemalt. Legendi järgi Viikingitest pärinev suguvõsa on saanud omale esindussümboolika, aga otsimas ka jälgi sugupuu tekkimisest ja kohti, kus esiisad/-emad tegusid tegid. Vanim esiisa Merrekülla Jürrio n sündinud 1642. aastal. Et nendesse lugudesse värvi juurde saada, tasub otsida üles siin vallas elavad järeltulijad ja hea jutusoone peale saades seda ajalugu järgi pärida.
Teadupärast oli ja on rannikuala ajalooliselt alati kõrgendatud tähelepanu all. Nii leiti üle-eelmisel sajandil Tsaari-Venemaal aga ka nõukogude ajal. Rannikut tuli kaitsta ja sellest ajast on jäänukeid siiani näha.
On alles Peeter-Suure Merekindluse helgiheitja idapoolne varjend kui ka rannikukaitseks rajatud kaitsekraavid betoonist laskepesadega. Nõukogude ajast säilinud piirivalvetorn ja relssidel liikuva hiigelsuure kaarleegiga prožektori varjend. Täna on märgata kuidas lagunemisjärgus hooned loodus üle võtab.
Mitte kaugel Tilgust Suurupi suunas asus natuke rohkem kui sajand tagasi paemurru sadam. Tänasel päeval veel aimatav sadam pakkus võimalust viia välja paeplatsil asuvast paemurrust murtud ehitusmaterjale nii Tallinnasse kui ka kaugemale. Teekonnale paemurrust toonase sadamani on ka tegevusele viitav Kivivabriku talukoht.
Artikkel ootab täiendusi!
Meriküla asutamisest asustusüksusena ja muudki lisainfot ajaloost leiab siit.