Siia kogume küla kohta ajaloolist infot. Harku vallas on Meriküla halduskorralduslikult kõige noorem küla, loodud aastal 2018.

Allpool kokkuvõte Andrus Saliste koostatud teksti põhjal, kes avaldas postituse sellest Facebookis augustis 2021:

Küla on loodud 2018. aasta talvel haldusüksusena klindialusel territooriumil, Tilgu tee ääres asuvate elanike soovidest lähtuvalt Ilmandu, Muraste ja Suurupi külaosadest. Küll mitte taotluslikult aga tänu kitsale maalapile ja välja kujunenud elupaikadele justkui pikk ridaküla, mida ühelt poolt ääristab meri ja teisalt klint, mitmekümne meetri kõrguse paeseinaga (kuni 21 meetrit kõrge).

Külanimi on kasutusel juba 1584. aastast nimega Merekül by, 1615 Märrekylleby.
Meriküla suurtalu on vana sajandeid ja asunud just Meriküla piires. Aga nii nagu ka paljude teiste Eestimaa külade puhul, on ka siin suurtaluna oma nime külale andnud.

Meriküla/Mereküla suurtalu on olnud jõukas talu ja sealse suguvõsa Meriküllide esindajad teinud tegusid nii siinses piirkonnas kui ka Keila kihelkonnas laiemalt. Legendi järgi Viikingitest pärinev suguvõsa on saanud omale esindussümboolika, aga otsimas ka jälgi sugupuu tekkimisest ja kohti, kus esiisad/-emad tegusid tegid. Vanim esiisa Merrekülla Jürrio n sündinud 1642. aastal. Et nendesse lugudesse värvi juurde saada, tasub otsida üles siin vallas elavad järeltulijad ja hea jutusoone peale saades seda ajalugu järgi pärida.

Sõjaline tegevus rannikul läbi ajaloo
Teadupärast oli ja on rannikuala ajalooliselt alati kõrgendatud tähelepanu all. Nii leiti üle-eelmisel sajandil Tsaari-Venemaal aga ka nõukogude ajal. Rannikut tuli kaitsta ja sellest ajast on jäänukeid siiani näha.
On alles Peeter-Suure Merekindluse helgiheitja idapoolne varjend kui ka rannikukaitseks rajatud kaitsekraavid betoonist laskepesadega. Nõukogude ajast säilinud piirivalvetorn ja relssidel liikuva hiigelsuure kaarleegiga prožektori varjend. Täna on märgata kuidas lagunemisjärgus hooned loodus üle võtab.

Mitte kaugel Tilgust Suurupi suunas asus natuke rohkem kui sajand tagasi Muraste paemurru sadam. Tänasel päeval veel õrnalt aru saadav sadam pakkus võimalust viia välja Muraste paeplatsil asuvast paemurrust murtud ehitusmaterjale nii Tallinnasse kui ka kaugemale. Teekonnale paemurrust toonase sadamani on ka tegevusele viitav Kivivabriku talukoht

Looduskaitse
Merikülas on kaks looduskaitseala - Muraste LKA ja osa Rannamõisa maastikukaitselast.

Looduskaitsealal on eripalgeline looduskooslus ja vaatamis väärt olukordi terve aastaringi ulatuses. Olgu selleks kevadised konnakudemise kolooniad, lindude pesitsemis rituaalid või haruldaste looduskoosluste esinemine.
Ka Ranniku matkaraja, mis Tallinnast kuni Leeduni piirini kulgeb, kaardistajad on siinset loodust kõrgelt hinnanud ja kohalike poolt teadmistega rikastatud.

Tasub uurida infot Ilmandu koopa kohta ja väisata Tilgu liivakivi koopaid, liivakivist püstloodis sein pakub imelist vaadet nii talvel kui ka suvel. Talvel korraldatakse seal juba aastakümneid jääronimise kursuseid aga ka rahvusvahelisi võistlusi.

Tasub jalge alla võtta matkateekond ja nautida nii ürgse looduse ilu kui ka mereranna pakutavaid hetki.

Küla nägu.
Kuigi suur osa külast on metsa all, on küla algusest lõpuni esindatud asustatud piirkondi. On nii maani roost viilkatusega suvilaid kui ka paekivist kauneid hooneid. Tasub läbi jalutada imearmsa nimega Romantiku tee. On tõesti nime väärt ümbruskond ja siinkohal kummardus sealsetele elanikele. Tilgu teele jääb ka väga kauni nime ja ala lahendusega Andruse talu.

Tilgu sadam
Sadam on piirkonna pärl ja Harku valla merevärav. Sadamas tegutseb MTÜ Tilgu sadama jahtklubi, kus noored saavad esimese purjetamiskogemuse. Tilgu regatt on kindlasti leidnud kindlalt oma koha riigi purjetamisvõistluste kalendris.

Nii nagu ka Meriküllide suguvõsa saanud alguse mere abil on ka sajandeid käidud rannast kala püüdmas. Tilgu sadam, mis jõudsalt areneb on järjest rohkem kasutuses ja populaarsem piirkonna sadam. 

Meriküla Spordi- ja Õppekeskus.
Eesti piirvalve koolituskeskuseks loodud õppekompleks asub kohas, kus ka nõukogude ajal tavatseti puhkamas käia.
Piirivalvurite õppekeskuseks olnud hoonekompleks jäi riigile ühel hetkel üle ja nüüd Harku valla omandis olev kompleks on teel parima lahenduse leidmiseks. Suur investeering, mis ka Euroopa abiga sai aastaid tagasi tehtud ei saa ju ilma asjata seista.
Aastaid ka teenistuskoerte treenimise tugipunktiks olnud.
Õppekompleksis on aastast 2020 Tabasalu ühisgümnaasiumi mõned paralleelklassid seitsmendast üheksanda klassini.

Vabaühendused külas:
Meriküla selts
Tilgu merepäästjad
Harku Rannikukaitse Üksikkompanii, kaitseliidu üksus.
Tilgu hülged käivad meil talisuplemas.

Leide interneti avarustest
Merikülas on omapära tõttu paljude filmivõtete kohaks olnud. 2021. aasta suvel näiteks salvestati režissöör Triin Ruumeti juhtimisel olulisi kaadreid kodumaise teose „Tume Paradiis“ tarbeks. Kant on inspireerinud ka mitmeid fotokunstnikke.

Neid leide võib leida seinast-seina. Kasvõi Meriküllide suguvõsast päri noore andeka luuletaja Sirly-Ann Merikülli intervjuu oma esikluulekogu avaldamisest.

Lisaks ka ajalooline jäädvustus Jaanus Merikülli lugu Siberis Abaganis aastal 1989

Lisainfo:
Teekonna jaoks võib vihjeid koguda nii kohalikelt kui blogidest, mis kenasti kohalikke võlusi jäädvustanud:

- https://minurajad.wordpress.com/tag/merikula-uurded/
- https://navicup.com/object/merikula-rajad/72354/?lang=en


Merikülal on ka nimekaim, mis asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu kandis ja koduloo uurijatele märkuseks, et otsingumaterjalides tuleb olla tähelepanelik, et ei ajaks sassi talletatut. Küll aga võib mõlema mereäärse küla osas leida sarnast lugu ja võrreldavaid juhtumisi.
Eesti mandriosa Edele-Eestis on aga ka Mereküla, mis on haldusüksusena loodud 2015. aastal.

Artikkel ootab täiendusi!