Harku valla keskset mereäärset kanti on Merikülaks kutsutud juba pikemat aega ja kohalikud inimesed on seda külanime kasutanud juba mitu aastakümmet. Meriküla asub Kakumäe lahe läänepoolsel küljel ja see ulatub mööda mereäärt Suurupi külast Rannamõisa külani, maapoolseteks naabriteks veel Muraste ja Ilmandu külad.
Meriküla eri osasid ühendab ligi viie kilomeetri pikkune Tilgu tee ja küla keskmeks on Tilgu sadam. Küla magnetiks on Rannamõisa klint mere ääres ja teine umbes sama kõrge astang 500-600 meetri kaugusel rannajoonest.
Meriküla eri osasid ühendab ligi viie kilomeetri pikkune Tilgu tee ja küla keskmeks on Tilgu sadam. Küla magnetiks on Rannamõisa klint mere ääres ja teine umbes sama kõrge astang 500-600 meetri kaugusel rannajoonest.
Küla asub mere ja klindi vahel.
Mereäärne metsavöönd on koos rannaga jäänud enamjaolt metsikuks, suur osa külast on looduskaitse all. Metsa all ja mere ääres on väga palju häid matkaradu ja metsavaheteid lihtsalt jalutamiseks.
Külas on palju avastada - ennekõike metsik mererand, mis on niivõrd eriilmeline, et igaüks leiab koha, kus talle sobib aega veeta, meres ujumas käia, lihtsalt jalutada, päikest võtta või lemmikloomadega ringi joosta. Mere ääres on kiviseid randu, kitsaid läbipääse, ronimist vajavaid kohti, vette langenud puid ja varisenud kaldapealseid, liivaseid alasid kui ka kõrgeid rohupuhmaid. Loomulikult on küla atraktiivseim vaatamisväärsus Rannamõisa klint mere ääres, aga ka kahe klindi vahel olev looduskaitsealune mets on omapärane ja osalt isegi sünge.
Merikülas on ka Tilgu koopad, mis pidevalt kokku varisevad ja mis aeg-ajalt merevee poolt tühjaks kanduvad ning ka Tilgu kivikülv on vaatamisväärsus, mis looduskaisteobjektiks määratud.
Maapoolse klindi serval, Muraste küla piiril asub Muraste vaateplatvorm, mis meelitab oma vaatega inimesi üle maailma.
Meriküla loodi asustusüksusena 2018. aasta alguses naaberkülade mereäärsetest osadest. Tänapäeva mõistes loodi küll uus küla, aga siiski on tegu ajaloolise külaga, mille nime ja ala andmeid toetavad nii ajaloolised allikad, küla geograafiline iseloom kui ka kauaaegsete ja uute külaelanike soovid.
Suurim asutus on Meriküla Spordi- ja Õppekeskus. Selle hoovis ja ümbruses on palju ruumi tegevusteks vabas õhus. Küla keskel asub Tilgu sadam, mida praegu järjest kaasaegsemaks arendatakse.
Suurim asutus on Meriküla Spordi- ja Õppekeskus. Selle hoovis ja ümbruses on palju ruumi tegevusteks vabas õhus. Küla keskel asub Tilgu sadam, mida praegu järjest kaasaegsemaks arendatakse.
Külaselts koondab kandist hoolivaid inimesi.
Küla loomise sünnipäev on 3. märts, 2018. Küla loomise loogilise jätkuna sai loodud ka Meriküla selts, mis esindab külaelanikke, kes on soovinud seltsi liikmeks astuda.
Kuna mereäärega seotud juurdepääsude ja ehitustega on lisaks paljude uute võimaluste avanedes ka probleeme juurde tulnud, on lahendamist ja leevendamist vajavaid teemasid aina lisandunud, mida ükski teine meie eest ei lahenda. Ka sellest tekkis vajadus kandiga seotud seltsi loomiseks.
Külaseltsi juhatus on pool aastat koos käinud ja esmase ülesandena püüdnud lahendada pakilisemaid teemasid ja muuhulgas 2018. aastal kutsuti kokku kolm üldkoosolekut, mil tehti olulisi otsuseid. Külaseltsi üldkoosolekul osalejad on kinnitatud juhatuse liikmete koostatud arengukava 2018-2023.
Juhatuse 2018. aasta kõige olulisem tegevus oli küla arengukava mitmete oluliste teemade saamine kogu valla arengukavasse ja külaseltsi kodulehe loomine.
Külaseltsi juhatus on pool aastat koos käinud ja esmase ülesandena püüdnud lahendada pakilisemaid teemasid ja muuhulgas 2018. aastal kutsuti kokku kolm üldkoosolekut, mil tehti olulisi otsuseid. Külaseltsi üldkoosolekul osalejad on kinnitatud juhatuse liikmete koostatud arengukava 2018-2023.
Juhatuse 2018. aasta kõige olulisem tegevus oli küla arengukava mitmete oluliste teemade saamine kogu valla arengukavasse ja külaseltsi kodulehe loomine.
Ei ole küla ilma külaseltsita!